Pärast Teise maailmasõja lõppu oli hammaste lagunemine paljudes riikides suur rahvastiku terviseprobleem. Katsed seda probleemi lahendada said alguse teadlaste avastusest, et lisades vette fluoriidi, vähendas see hammaste lagunemist. Veele fluoriidi lisamise tulemusel vähenes hammaste lagunemine lastel lausa 50% ilma kõrvaltoimeteta. Testiti ka teisi fluoriidi kasutamise meetodeid, näiteks fluoriiditablette ja fluoriidi sisaldavat hambapastat. Nende testide tulemusel on tõestatud, et fluoriidiga hambapasta takistab kaariese teket ja tagab hea suuõõne tervise (1,2).

MIS ON HAMBAKAARIES?

Hammaste lagunemine, mida nimetatakse ka hambakaarieseks ja / või katuks, on suuõõne tervise kõige levinum probleem. See ilmneb tõenäoliselt hammaste mälumispindadel, igemetel, hammaste vahel või juurte pinnal, kui need on paljastatud. Hambakaaries võib tekkida nii piimahammastel kui ka püsihammastel. Kaariese tekke tõenäosus on inimestel erinev ja sõltub eluetapist. Inimese üldine tervis, ravimite kasutamine, söömisharjumused ja hambahügieen on mõned tegurid, mis mõjutavad kaariese tekke tõenäosust.

Meie hambad koosnevad neljast peamisest koest: hammaste pulp ehk hambasäsi, tsement, dentiin ja email. Igal neist kudedest on kindel funktsioon. Emailkude toimib kaitsekihina ja koosneb peamiselt hüdroksüapatiidist, mis annab hammastele nende tugevuse. Kui hambaid ei puhastata õigesti, moodustub hammaste pinnale süljest, toiduosakest ja bakteritest koosnev aja jooksul moodustunud katukiht. Katubakterid võivad toodavad happeid, mis kahjustavad hambaemaili. Seega on katu tekkimine üks kaariese leviku peamisi põhjuseid. Kaaries tekib alguses emailpinna koes väikese plekina. Kui midagi ette ei võeta, bakterid võivad tekitada augu, purustades emailkoe, jõudes dentiinini.

AUGUTEKKE SÜMPTOMID

Hammaste lagunemist pole tingimata võimalik avastada varajases staadiumis. Tavaliselt pole hambakaariese tekkimine valulik. Seega ei ole sageli ettekujutust reaalsest augu suurusest enne, kui hambaarst selle avastab, ja seetõttu on soovitatav hambaarsti külastada regulaarselt. Tavaliselt pole valu tunda, kuni auk on närvile väga lähedal ja meie hammas muutub tundlikuks magusa, kuuma või külma toidu ja jookide suhtes.

Hambavalu teeb haiget ja võib süveneda, kui hammastes tekib emailipõletik. Selline põletik võib muutuda ka pulpiidiks, mis on hammaste pulpides esinev põletik, mis võib jõuda hammaste juurteni.

FLUORIIDI KASUTAMISE EELISED

Iga päev läbib meie suuõõs kaks looduslikult esinevat protsessi staadiumit – demineraliseerumine ja remineraliseerumine. Näiteks pärast söömist langeb pH taseme väärtus suus alla kriitilise punkti ja algab demineraliseerimisprotsess. Selle protsessi käigus eemaldatakse emailpinna koest mineraalid nagu kaltsium ja fosfaat, käivitades selle koepinna lagundamisprotsessi. Kui pH taseme väärtus meie suus on kriitilisest punktist kõrgemal, algab remineraliseerimisprotsess, kus neutraalse konsistentsiga sülg suus suurendab loomulikult pH taseme väärtust.

Hea tasakaal remineraliseerumis- ja demineraliseerumisprotsesside vahel tagab tervislikuma ja tugevama emailiga koepinna tervise. Kui aga remineraliseerimisprotsessi käigus ei suudeta sammu pidada demineraliseerimisprotsessiga, moodustub kaaries. Fluoriidi kasutamise eeliseks on see, et see soodustab remineraliseerumist ja aitab seega kaasa kaariese moodustumise ennetamisele (2).

MÜÜDID JA FAKTID:

Müüt: Fluoriidiga hambapasta võib olla mürgine.
Fakt: Hambapastas lubatud fluoriidi kogus on rangelt reguleeritud (3). Selleks, et tekiksid fluoriidimürgituse sümptomid, peaksime sööma lausa terve tuubi hambapastat. Täiskasvanute hambapastas on lubatud suurim fluoriidi kogus 0,15 grammi 75 ml tuubi kohta ehk teisisõnu, selleks, et fluoriid oleks eluohtlik, tuleks tarbida 6,5 tuubi korraga.
Müüt: Joogivees või hambapastas sisalduv fluoriid võib põhjustada vähki.
Fakt: Uuringud on näidanud, et hambapastasse lisatud fluoriidi kogus ei tõsta vähiriski
Müüt: Fluoriid ei aita hammaste lagunemise vastu.
Fakt: Fluoroapatiit on mineraal, mis tekib hambaemailile fluoriidi olemasolu korral hambaemailil, mis on vastupidavam pH taseme väärtuse tõusu korral kriitilisest punktist kõrgemale kui seda on hüdroksüapatiit, mis tähendab, et fluoriid muudab hamba mineraalaine tugevamaks ja aitab seega hammaste lagunemise vastu.

Allikad:

1. Rølla G, Jonski G Historien om fluortannpasta. Nor Tannlegeforen Tid. 2014: 124:624-27
2. Amaechi BT, van Loveren C Fluorides and Non-Fluoride Remineralization Systems. Monogr Oral Sci. Basel, Karger, 2013, vol 23,pp15-26
3. Regulation EC No 1223/2009 of the European Parliament and of the Council of 30 November 2009 on Cosmetic Products. Link to page.

Teile võib huvi pakkuda

toothpaste ingredients on a blue table

Hambapasta koostisosad: mida need tähendavad?

Kas olete kunagi lugenud hambapastatuubi tagaküljel olevat koostisosade nimekirja ja mõelnud, et "mida need sõnad üldse tähendavad"? Külastasime Oslos asuvat Jordani laborit, et vaadata koostisosi…

Loe rohkem
kids brushing in a bathroom

Millise koguse hambapastat peaksid lapsed kasutama?

Jordani Step hambaharjadel on värvilised harjased hõlbustamaks õiget hambapasta koguse kasutamist. Kuid kui palju hambapastat peaksid millises vanuses lapsed kasutama? Siin on juhend lapse hammaste…

Loe rohkem
woman brushing and looking into mirror

Suuhaavand või afta? Mida teha?

Stress ja külmetushaigused on vaid kaks võimalikku suuhaavandite põhjust. Mida teha, kui ebamugavustunne tekib? Siin on mõned head nõuanded.

Loe rohkem